Laitse lossi eest 2,5 miljonit eurot küsiva kinnistuomaniku Sulo Muldia sõnul on loss müügis olnud juba paar aastat. Keskmiselt on aastas kaks-kolm huvilist, kuid senimaani pole tehinguni jõutud. „See on kalli kinnisvara juures tavaline. Kuid meil pole tegu tähtajalise müügiga, kiiret ei ole,“ ütles Muldia.

Olgugi et loss on müügis olnud paar aastat, ei ole hinda alandatud. Müügipõhjuseks tõi Muldia lihtsa asjaolu, et on lossiga tegelenud juba 17 aastat ja on sellest väsinud.

Sulo ja Marju Muldia soetasid Laitse lossi 1996. aastal ja on sellest ajast saati hoonesse palju investeerinud. Sulo Muldia sõnul on nad aastate jooksul kinnistusse palju investeerinud, kuid täpset summat on raske öelda. „Eks esimestel aastatel sai osa töid ka pudeli viina eest ära tehtud, samuti pole tollane tuhat krooni enam sama väärtusega, mis tänapäeval,“ ütles ta.

Erinevalt Muldiast on väliseestlasest kinnisvaraärimees Erik Kõrge kolme ja poole aastaga oma elamu hinda langetanud miljoni euro võrra. 2011. aastal pani Kõrge Meriväljal asuva maja müüki 2,6 miljoni euroga. Toona ütles ta Äripäevale, et tal sai Eesti elust kõrini ja kolib tagasi Saksamaale. Elamu lootis Kõrge maha müüa umbes poole aastaga. Tänaseks on Vaate teel asuv luksusmaja hind 1,6 miljonit eurot. Kõrge elab nüüdseks Mallorcal, kuid müüb Eestis veel ka Tallinna vanalinnas asuvat kümnetoalist luksuskorterit hinnaga 1,4 miljonit eurot.

Turg on õhuke

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark tõdes, et luksuskinnisvaraga tehakse tehinguid harva, heal juhul kaks-kolm korda aastas. Näiteks on praeguse nimekirja kolm esimest kinnistut müügis olnud vähemalt kolm aastat.

„Üle miljoni euro maksev tehing elamispindade turul on pigem erakordne,“ märkis Toompark. Tema sõnul on tavaline tehing Tallinnas 50 000 euro kanti, Eestis aga keskmiselt 20 000 eurot väärt.

Toompargi sõnul on kallil asjal ikka vähem ostjaid, mistõttu on loogiline, et mitmed objektid on aastaid müügis. Toompark lisas, et  pika müügiperioodi üheks põhjuseks võib olla ka rikka kinnisvaraomaniku müügistrateegia. „Oodatakse, kuni inflatsioon hinna turu jaoks vastuvõetavaks teeb,“ selgitas ta, lisades, et kui objektil pole laene küljes, ei tekita ootamine reeglina ka omanikule probleeme ja lastakse ajal hinna mõistlikuks kujundada.

Toompargi sõnul ei ole kalli kinnisvara omanikul vahet, kui kiiresti kinnistu maha müüa suudetakse. „Miks mitte võimalusel kalastada ja kõrget hinda küsida?“ arutles ta. Olgugi, et  tehinguid toimub turul harva ja nõudlus on pakkumistest väiksem, tuleb Toompargi sõnul siiski turul tehinguid ette. Ta tõi näiteks Merko Kentmanni 6 kortermaja arenduse, mis on Toomparki sõnul hea näide sellest, et Eesti luksuskinnisvara ei seisa paigal ja töötab täiesti.

Kallite kinnistute müümisele keskendunud kinnisvarabüroo Sotheby’s Realty maakleri Sveta Grüni sõnul on täiesti mõistetav, et paljud luksuselamud on müügis aastaid. „Vaadake, milliseid tehinguid tehti kolm aastat tagasi. Alles viimase pooleteist aasta jooksul on hakatud tulema kriisist välja ja hakatud objekte ja investeeringuid vaatama,“ ütles ta.

Grüni lisas, et turg on viimasel ajal läinud tunduvalt aktiivsemaks. „Kas on oodata uut buumi, seda ma öelda ei oska. Turusituatsioon on aga natuke maniakaalne küll,“ ütles ta.